Hei! Suhtun alati skeptiliselt juttudesse, mis algavad sõnadega “teadlased on avastanud, et…”. Justkui peaks see siis olema suurim tõde, mitte see, mida ma ise mitteteadlasena kehaliselt kogen. Naljakas, eks. Enne usaldame teadlast, kui oma keha. Aga antud teemal usaldan ma iseennast rohkem, kui kõiki teadlasi kokku. Ning ma usun, et tuleb päev, kus koolitunnid algavad meditatsiooniga ja lasteaedades õpetatakse muinasjutulist vaikust kogema. Aeg, kus me elamegi kõrgemas teadvusetasandis. Seal, kus asjad juhtuvad ja me nimetame praegu seda kohta nimega: oh, imet!

Olen meditatsiooniga tegelenud üle 30 aasta. Seda ka lapsena, mitteteadlikult. Ma püüdsin olla ilma mõteteta. Ja ma avastasin enda jaoks süsteemi, mis minuga hästi töötas. Täna ma kahtlustan, et see on pärit mõnest mu eelmisest elukogemusest, aga mis vahet. Point oli selles, et tuli lugeda numbreid. Ja numbrite vahel oli tee. Numbri juurest järgmiseni tuli jõuda mõteteta. Vahel ma käisin mööda numbrit. No need olid ikka väga suured numbrid maas. Kui tuli mõte, pidin minema algusesse tagasi. Olen seda kasutanud kaua. Sest see toimis minuga. Ja ma pole teadlane. Seega – oma elu nimel – olen ma ise oma Elu eluteadlane ja elan oma elu täpselt nii nagu minu teadlik areng hetkel on. See lapsena mööda numbreid käimine on täna vaadates nagu eluteel käimine, aga hoopis kõrgemas teadvuseseisundis. Praegu ma vajadusel lihtsalt ei mõtle. See on õpitav. Ja nii on. 

Grupis mediteerides kurtis kord üks noor ema väsinult ja tiba sapiselt mulle, et kui lapsed on väikesed, siis on ikka päris raske leida aega meditatsiooniks. Ma tean, mul on ka olnud lapsed väikesed, meil kõigil on. On suur vahe, kuidas sa mõtled, kuidas sa suhtud. Kas sa mõtled, et kogu päev on täis lutipudeleid, mähkmeid, legosid, koristamist ja vaaritamist, millal ma veel pean leidma vaikust, et mediteerida? Või sa mõtled – mida ma täna mediteerimise kõrvale veel teen? 

Meditatsioon ei ole enam ammu kinnisilmi haudvaikuses ommimine! Tihtipeale lähen ma jooksma pigem sellepärast, et teadlikkust ja kohalolu tõsta, et oma energiaid sitiihiatega puhastada, et end tühjaks laadida. Mitte sellepärast, et kilosid kaotada või sporti teha. Jooks on parim meditatsioon! Ja kes soovib tõeliselt meditatsiooni vaikusesse sukeldumist kogeda, see läheb jõulumöllavasse kaubanduskeskusesse peale 18.00. Üks piparkoogimagus superkogemus edasijõudnutele!

Meditatsioonist on saanud eluviis. Ma ei tea, kas ongi enam õige kasutada sõna meditatsioon? Pigem on see kõrgemas – mitte selles mõttes et paremas – teadvusseisundis elamine.  Mina olen Mina – elamine. Minana kehas. Oma Mina täielik tunnistamine. Ühisteadvusest taipamise, suure kergendustunde ja väga tihti ka naerupahvakutega väljumine. Elu kergus. Vabadus olla, tunnetada, luua Kõrgemas Loovas Energias. Veelkord – mitte paremas, vaid korrus kõrgemal lihtsalt. See on meie duaalmaailma üks totramaid komistuskohti, eks? Kas 5korruselise maja 4 korrus on parem kui 2? Ei ole. See on lihtsalt korrus. Aga kurat võtaks neid naabreid, eksole?! (Kui nüüd E.Tolle seda lauset oleks öelnud, siis oleks ta vaikuses paar mintsa kihistanud oma napakat naeru. Mõttepausi koht!)

Pean siiski tunnistama, et mind on lausa 7penikoorma saabastel edasi lükanud Kristiina Raie koolitus. Ma tõesti arvasin, et olen endaga tegelenud. Aga alles praegu kogen ma kehaliselt, mida see tegelikult tähendab. Ja kui suudad juba sekundiga oma suhtumist (loe: teadvust) muuta – Win! 

Ma olin ema juures, tal lendas rõhk lakke, ja ootasin külmas tuules trepi peal kiirabi. See, kuidas ma vibrasin, nii seest kui väljast, oli kogu kehale väga koormav. See oli selline liha väriseb luudel tunne. Tundsin keha abitut olukorda, jäist sisemist ja välisimist külmust. Oota, mida ma vibreerin siin, ma olen ju Vaim kehas!     Piisas sellest lausest. Edasi järgnes nagu mingi seisak. Freeze. Ja ma tean, et see kõlab imelikult, aga nagu sulejope tuli mu keha seespoolt soojendama. Keha lõdvestus automaatselt, pinge kadus, õlad langesid vabaks. Oli täiesti soe! 

Ma tahan selle jutuga öelda seda, et teadlikkus ja teadvusetasandite muutmine ja meditatsioon – see kõik on õpitav, enese teha, juhtida ja valida. Lihtsalt kordades targem on oma teadvuse seisundeid ise õppida tundma ja muutma, kui et selle muutmiseks peaks midagi juhtuma või et keegi teine neid haldaks. Mõelgem – mu trepil külmetamise näide on ju veel väga leebe näide. Aga mida kõike ma selles mõnes sekundis kogesin ja õppisin! 

Ma ei kirjutanud seda eessõna alljärgnevale selleks, et sind kuhugi pöörata. Maailm pöörleb niigi ja hullumeelsel kiirusel. Pole vaja kedagi ega midagi pimesi uskuda. Ma ei poolda enam ammu süsteemi – tee nii nagu mina, sest see aitas mind! Meil on erinevad elud, me oleme elutee erinevatel kaugustel ja kõrgustel, meil on erinevad pagasid ja kogemused, erinevad õppetunnid ja mustrid, kuidas saakski see sind aidata, mis aitas mind? Soovisin vaid jagada seda, mida mina pean meditatsiooniks ja mis see mulle tähendab. 

Palun tee endale see teene – ole ise oma elu teadlane. Alusta sellest, et sa  praegu kohe lõdvestad end täielikult ja lased oma õlad alla, kaela ja näolihased pingevabaks ja hingad paar korda sügavalt. No näed – ikkagi läksid alt ja tegid, mis öeldakse! Aga mis su olemises, su kehas hetk tagasi muutus? Proovi veel, aga proovi nüüd ise enda moodi seda teha. See on väike valik, aga suur algus!

Head lugemist edasi.

Armastusega,

Tiina

 

***

 

 

TEADLASED NÄITAVAD LÕPUKS, KUIDAS MEELESELGUS JA MÕTTED VÕIVAD ESILE KUTSUDA KONKREETSEID MOLEKULAARSEID MUUTUSI GEENIDES

 

 

Järjest rohkem on tõendeid selle kohta, et meele treenimine ja teatud teadvuseseisundite esile kutsumine võib tervisele hästi mõjuda ning teadlased on püüdnud mõista, kuidas need praktikad keha füüsiliselt mõjutavad. Wisconsini, hispaania ja prantsuse teadlaste uus uurimus toob välja esimese tõestuse konkreetsete molekulaarsete muutuste kohta kehas peale intensiivset meeleselguse praktikate perioodi.

Uurimuses jälgiti, milline on ühe päeva jooksul tehtud intensiivsete meeleselguse praktikate mõju kogenud mediteerijate grupis võrreldes oma meelt mitte treeninud inimestest koosneva kontrollgrupiga, kes tegelesid vaiksete mittemeditatiivsete tegevustega. Peale kaheksa-tunnist meeleselguse praktiseerimist oli mediteerijate puhul näha mitmeid geneetilisi ja molekulaarseid erinevusi, sealhulgas muutusi geene reguleeriva masinavärgi hulgas ja põletikku soodustavate geenide taseme langust, mis omakorda oli otseselt seotud kiirema füüsilise taastumisega stressiolukorrast.

 

 

Mediteerimine toob kaasa mitmeid geneetilisi ja molekulaarseid muutusi

 

“Meile teadaolevalt on see esimene teadustöö, mis näitab kiireid muutusi meeleselguse meditatisiooni praktiseerivate katseisikute geenide avaldumises,” ütles uurimuse autor Richard J. Davidson, Tervete Meelte Uurimiskeskuse asutaja (the Center for Investigating Healthy Minds) ja William James and Vilas uurimislabori psühholoogia ja psühhiaatria professor Wisconsin-Madison’i Ülikoolis.

 

“Kõige huvitavam oli tõdeda, et muutusi märgati geenides, mida tänapäeval mõjutatakse põletikuvastaste ja valuvaigistavate ravimitega,” ütleb Perla Kaliman, kes on artikli esimene autor ja teadlane Barcelona Biomeditsiini Instituudis (Hispaanias), kus molekulaarseid analüüse läbi viidi. Uurimus anti välja ajakirjas Psühhoneuroendokrinoloogia.

Meeleselgusel põhinevad treeningud on avaldanud kasulikku mõju põletikuga seotud vaevuste puhul nagu selgub ka varasemates kliinilistes uuringutes ja Ameerika Südame Ühing tunnustab seda kui ennetavat sekkumist. Uued tulemused pakuvad raviefekti saamiseks ühe võimaliku bioloogilise meetodi.

 

Geenide tegevus võib muutuda vastavalt tajule
Dr. Bruce Lipton väidab, et geenide tegevus võib iga päev muutuda. Kui su meele taju peegeldub su kehakeemias ja kui su närvisüsteem jälgib ja tõlgendab keskkonda ning seejärel reguleerib su verekeemiat, siis võid sa sõna otses mõttes muuta oma rakkude saatust, kui muudad oma mõtteid.

Dr. Liptoni uurimus näitab, et muutes oma taju, saab su meel muuta geenide tegevust ja luua igast geenist rohkem kui kolmkümmend tuhat variatsiooni produkte. Ta täpsustab, et geeni programmid on raku tuumas ning sa võid neid geneetilisi programme oma verekeemia muutmisega uutmoodi luua.

 

Lihtsamalt öeldes tähendab see, et meil on vaja muuta oma mõtlemist, kui tahame terveneda vähist. “Meie meele ülesanne on luua ühilduvus meie uskumuste ja selle reaalsuse vahel, mida kogeme,” ütles Dr. Lipton. “See aga tähendab, et su meel kohandab keha bioloogilised näitajad ja käitumise nii, et need sobiksid su uskumustega. Kui sulle on öeldud, et sured kuue kuu pärast ja su meel usub seda, siis suure tõenäosusega sa sured kuue kuu pärast. Seda kutsutakse nocebo efektiks (negatiivse mõtte tulemus), mis on placebo efekti vastand, kus tervenemine toimub läbi positiivse mõtte.”

See dünaamika toob välja kolmest osast koosneva süsteemi: osa sinust vannub, et ei taha surra (tavateadvus), selle trumpab üle osa, mis usub, et sured (arstide prognoos, mida toetab alateadvus), mis omakorda käivitab keemilise reaktsiooni (mida vahendab ajukeemia), et tagada su keha ühilduvus domineeriva uskumusega.

 

Neuroteadus tunnistab, et alateadvus juhib 95 protsenti meie elust

Kuid mis roll on sellel osal, mis ei taha surra – tavateadvusel? Kas see ka mõjutab meie keha keemiat? Dr. Lipton ütles, et see sõltub sellest, kuidas on programmeeritud alateadlik meel, kus on meie sügavaimad uskumused. Need uskumused annavad lõpuks selle otsustava hääle.

 

 

Inimesed on programmeeritud uskuma, et nad on ohvrid

ja neil pole mõjuvõimu

 

“See on mitmetahuline olukord,” ütles Dr. Lipton. Inimesed on programmeeritud uskuma, et nad on ohvrid ja et neil pole mõjuvõimu. Oleme algusest peale programmeeritud ema ja isa uskumustega. Seega, näiteks, kui jäime haigeks, ütlesid meie vanemad, et peame minema arsti juurde, sest arst on meie tervist puudutaval teemal autoriteet. Me saime kogu lapsepõlve jooksul kinnitust, et arstidel on autoriteet tervise teemal ja et me oleme ohvrid, kes ei saa juhtida oma kehas toimuvat. Nali seisneb aga selles, et inimestel hakkab tihti parem, kui nad on teel arsti juurde. See juhtub siis, kui käivitub meie sünnipärane võime ennast tervendada, veel üks näide placebo efektist.

 

Meeleselguse praktikal on konkreetne mõju regulatoorsetele ühendustele

 

Davidson’i uurimuse tulemused näitavad põletikuga seotud geenide aktiivsuse langust. Mõjutatavate geenide hulka kuuluvad ka põletikku soodustavad geenid RIPK2 and COX2, samuti mitmed HDAC geenid, mis reguleerivad epigeneetiliselt teiste geenide tegevust eemaldades teatud liiki keemilise kirjelduse. Veelgi enam, see kuivõrd osa geene olid vähem aktiivsed seostus kiirema kortisooli mõjust taastumisega ühiskondlikus stressiolukorras nagu näiteks ettevalmistamata kõne pidamine ja avalikud esinemised publiku või videokaamera ees.

Bioloogid on aastaid kahtlustanud, et rakutasandil ilmneb mingit laadi epigeneetiline pärand. Erinevat tüüpi rakud meie kehas on heaks näiteks. Naha- ja ajurakkudel on erinevad kujud ja ülesanded, vaatamata sellele, et neil on sama DNA. Peab olema mingi muu mehhanism lisaks DNAle, mis tagab selle, et naharakud jäävad peale jagunemist naharakkudeks.

Võibolla on üllatav teadlaste väide, et uurimuse alguses ei olnud kahe grupi inimeste testitud geenide vahel mingit erinevust. Jälgitavad erinevused ilmnesid ainult mediteerjatel peale meeleselguse praktikat. Lisaks, mitmetes teistes DNA-d muutvates geenides ei olnud kummaski grupis mingeid erinevusi, viidates sellele, et meeleselguse praktika mõjutab konkreetselt regulatoorseid ühendusi.

Oluliseks tulemuseks on see, et mediteerijad kogesid peale meeleselguse praktikat geneetilisi muutusi, mida aga ei täheldatud mitte-mediteerijate grupis peale mõnda muud vaikset tegevust – see tulemus tõestab põhimõtet, et meeleselguse praktika võib viia genoomi epigeneetiliste muutusteni.

Eelnevad näriliste ja inimeste peal tehtud uuringud on näidanud dünaamilisi epigeneetilisi reageeringuid füüsilistele stiimulitele nagu stress, toitumine või liikumine kõigest mõne tunni vältel. “Meie geenide avaldumine on üsna dünaamiline ja need tulemused viitavad sellele, et meie meelerahul võib olla tuntav mõju nende avaldumisele,” ütleb Davidson.

“HDAC geenide ja põletikuliste ühenduste regulatsioon võib osaliselt olla seotud mehhanismidega, mille aluseks on meeleselgusel põhineva sekkumise tervendav potensiaal,” ütleb Kaliman. ” Meie avastused viivad edasi järgmiste uuringuteni, et põhjalikumalt hinnata meditatsiooni kasutusvõimalusi krooniliste põletikuliste vaevuste puhul.

 

Alateadlikud uskumused on võti

 

Liigagi paljud positiivse mõtlemise viljelejad teavad, et heade mõtete mõtlemine ning tundide kaupa jaatavate lausete kordamine ei too alati kaasa tulemusi, mida “hea tunde” raamatud lubavad.

Dr. Lipton ei vaielnud sellele vastu, sest positiivsed mõtted tulevad tavateadvusest, samas kui vasturääkivad negatiivsed mõtted programmeeritakse tavaliselt alateadvuses.

Põhiprobleem on see, et inimesed on teadlikud oma teadvustatud uskumustest ja käitumismustritest, kuid ei tea oma alateadlikest uskumustest ja käitumismustritest. Enamus inimesi isegi ei tunnista, et nende alateadvus mingit rolli mängib, samas kui tegelikult on alateadvus miljon korda võimsam kui tavateadvus ja 95-99 protsenti meie elust toimib alateadlikest programmidest lähtuvalt.

“Su alateadlikud uskumused töötavad kas sinu kasuks või sinu vastu, aga tegelikkus on selline, et sina ei kontrolli oma elu, sest su alateadvus tõrjub välja kogu teadliku kontrolli. Nii et, kui sa püüad terveneda tavateadvuse tasandilt lähtudes – korrates afirmatsioone ja öeldes endale, et oled terve – siis võib juhtuda, et sul on nähtamatu alateadlik programm, mis sind saboteerib.”

Alateadvuse vägi ilmub elegantselt nähtavale inimestes, kelles väljendub mitmestunud isiksus. Ühe isiksuse meeleseisundis olles võib selline inimene olla äärmiselt allergiline vaarikate suhtes. Kuid teise isiksuse häälestuses olles sööb ta vaarikaid ilma mingite tagajärgedeta.

Uus epigeneetika teadus annab lubaduse, et igal inimesel siin planeedil on võimalus saada selleks, kes ta tegelikult on, olla täielik oma kujuteldamatus väes ning kõigil meil on võime avada oma parimad võimalused ja selles elada. Samuti saame oma keha ja sotsiaalset keskkonda tervendada ning rahus elada.

___

Autori kohta: Michael Forrester on vaimne nõustaja ja praktiseeriv motivatsioonikõnede pidaja firmades (Jaapanis, Kanadas ja USAs).

Allikad: wisc.edu
brucelipton.com
ts-si.org

LINK: SIIN