Näiteks kui ma kuulutaksin praegu, et päike kustub kolme kuu pärast, siis peate mind ju segaseks, onju? Kui seda teeks aga NASA ja avaldaks mingi 100 uurimustööd, seda infot levitaksid suuremad meediakanalid, oleksid saated, artiklid jne, siis oleks see koheselt usutav. Sealt hakkaks lumepall veerema ja kuskil 1-2 nädala jooksul oleks see juba uus reaalsus. Elaksime teadmises, et paar kuud veel ja päikest pole ning maailmalõpp ongi käes. See tooks kaasa enneolematu kaose, sest pool maailma kaevaks auke, kuhu peitu pugeda. Labidad oleksid ära ostetud, neid varastataks ja lausa tapetaks selle nimel jne. Aga nii see kaos tekibki ja selle aluseks vaid väga oskuslik ja usutav massihüpnoos.

Kõige hullem selle juures see, et tänu sellele, et tekib uus reaalsus, siis kõik, mida me siiralt usume, siis see muutubki teadmiseks. Ja kui on teadmine, siis see ongi reaalne. Meie teadvus muutub ja tänu sellele päike kustubki ära, sest me näemegi seda, mis on meie jaoks reaalne. Isegi kui osaliselt nähakse see vale läbi, siis mingis osas on nii tugevalt see uus teadmine juurdunud, et ei suuda sellest lahti lasta. Ka minus endas hetkel – isegi kui ma mõistan, kuidas kogu see skeem toimib, siis olen ma mõjutatud kõigest sellest, mis ümberringi toimub. Kuna see jõud ümberringi on nii tugev, siis ei suuda sellele piisavalt vastu seista ja mingis osas on see ikkagi nii usutav. Ehk siis võtangi ikkagi selle osaliselt omaks.

Loe kogu lugu  siit: https://isalugu.blogspot.com/?m=1&fbclid=IwAR0pVWB5rkgsU5pyMfhOykibQOglp4Lotv2WxaWsja-bm-3rgqhqQOB8s0Q