Mõtete vaigistamine VS vaikuse ruum

KUIDAS VAIGISTAD MÕTTED? Kuidas vaigistada tavateadvus? Osalt näib isegi imelik, et nii vaikse teema ümber võib ka lärmi lüüa, eks? :))
Minu sees on aegajalt samuti ahvikari, aga olen väga teadlik ka vaikuse ruumist iseendas. Olen teadlik ka oma valikust nende kahe vahel. Vaikuse ruum on koht, kus on ääretu vaikus, kus päikeselises kuldses õhus hõljuvad õrnad tolmu ja tühjuse-ebemed… Kus pole ühtegi mõtet, mis jääks. Nad võivad lennelda tolmuna mööda, nad ei jää, nad ei haaku, nad on igaviku sätendav tolm. Tulevad kuskilt ja lähevad kuhugi. Võib-olla neid ei olegi olemas? Võib-olla see on ainult mõte, et mõte eksisteerib? Mõte mõttest. Mittemidagi eimillestki?
 
Mis siis, kui mitte püüda pingsalt vaigistada tavateadvust ja end sellega hulluks ajada, vaid olla selle asemel vaikuse ruumis iseendas? Ruumis, kus sekundistest saab minut. Minutitest tund. Märkamatult. Olles iseendas, seal, kus on vaikus. Seal, kus hingad sisse ja välja kuldset vaikust. 
Meis kõigis on see koht. Ja kui sa arvad, et sa ei saa selle leidmisega hakkama, siis loo see endas. Vabalt, kergelt, lõdva randmega, möödaminnes. Just selline nagu sinu kuldne või hõbedane või valge või must vaikuse ruum olla võiks. Vaata, äkki on hr Tavateadvus ukse peal valves ega lase mõtteid sisse? Mängi. Loo. Ole nagu laps. :))
 
Igatahes – kui leiad end jälle piinlemas mõtete vaigistamise teemal, lase neil olla ja sisene parem oma vaikuse ruumi. Saad seda, mida annad. Oled seal, kus on tähelepanu … ja aegamisi laskub vaikus.
 
 
 
 
 
 
error: Content is protected !!