Mis siis, kui planeet Maa on MAJA?
Kas ma elan ainult magamistoas, hüppan korraks imelisse elutuppa, ja poen teki alla tagasi või liigun tantsides toast tuppa, imetlen oma Maja ja maandun just seal, kus süda laulab? (Aga süda laulab ju kõikjal? Ta on minu sees ja alati minuga )
Või kirun, et uksed on lukus ja võtmed kadunud ja vannitoa koodikaart ei tööta, sest vannitoa valvur on hoolimatu bürokraat…
Aga  –  uksed avanevad ilma valvuriteta. (Selleks pean tundma  /mitte teadma/  võlusõnu), sest ainuke valvur siin Majas olen ma ise.
 
Öeldakse et pole tõmmet. Et see ja teine Tuba (maa) ei tõmba. Magamistoast Vetsu tõmbab hommikuti vingelt. Või Kööki. Mis see tõmme üldse on? Kas mingi maa tõmbab või ma lasen end tõmmata või mina tõmban teda? Millega? Mis minus mida tõmbab? Kuidas? Ja miks? Mis siis, kui mingit tõmmet mitte kunagi tegelikult ei eksisteerigi?
 
Mis siis, kui ma valin olla kõikjal?
Pööningul, kus valitseb paras emotsionaalne kaos ja käib tõeline tramburai ja jahedas sahvris moosipurkide vahel ja lambanahkadel praksuva sooja kamina ees ja totaalses lõdvestuses oma soojas sinisinises basseinis, mis siis?
 
Mis siis, kui tormata nagu laps toast tuppa, rõõmustades iga pisidetaili üle selles majas? Naerdes, lauldes, tantsides – nii et kogu Maja kajab ja heliseb vastu, pritsides energiat vikerkaartena üle Maja, elades temaga koos, lauldes tema meloodiaid, teda õnnistades ja olles ise õnnistatud…  ja mitte vinguda Sünnitoa külmuse ja villaste sokkide üle..

Või kükitan kööginurgas ja krõbistan küpsist, julgemata isegi avada teiste tubade uksi, kus aga kõik on aegade algusest just minu jaoks valmis pandud?

Mis siis, kui mu Majal on ka välisuks ja seal on võluaed…?Ja võibolla on seal isegi maagiline kasvuhoone, mis kasvatab taevani kõrguvaid ubasid?
 
Või ma ei valigi näha kogu Maja?
 
Mis siis, kui Tuba, kus sa sündisid, polegi ainuke tuba siin Majas?