Asi on selles, et niikui kodulinnast väljud, oled hoobilt välismaal. Nii tegelt ongi. Sest kujuta ette kui Eesti oleks lihtsalt üks suur Tallinn või Tartu või Pärnu, oleks ju hullult ebahuvitav. Koguaeg üks linn…
Reede hommikul vara võtsin suuna Tartu poole ja leidsin eest Ülle. Üllega tegime sada ja pudru. Noh kohvitassid tervisekohvikus vist 50gr, seega kokku sada. Üllet oli tore üle hulga aja kohata. Kõrvitsatega. Siin nad on – Ülle ja kõrvitsad.
Siis käisin läbi taskud ja plaskud ja kaubamajad ja trehvasin Merkaga. Merka ongi minu jaoks lihtsalt Tartu. Ta on tark, ta on soe, ta on sõbralik, teadlik jne. Ühesõnaga – Merkaga on kerge olla.
Kuna ma sain eelmine päev kirja, et mind ootab Lõunaka infoletis kingitus, siis suundusime Merkaga jahile. Inimese meel on üks kõige müstilisem asi maailmas. See arvas et kink on pisike. Aga mulle ulatati leti alt pakk!
Jeerum, nagu väga varased jõulud! Või hiline sünnipäev… Oleneb kust otsast võtta. Mis te arvate, mis seal oli? Seal oli palju asju, aga seal oli üks eriline tass, kus oli peal imeilus tekst ja jupikese sellest panen ka siia. Aitäh kingi saatjale ja tulgu see sulle kümnekordselt endale tagasi.
Läksime sööma …. ja sealt juba edasi Kristiina loengule. Kuna Margarita on totaalselt ema suust kukkund, siis järelikult peavad ka ta emal olema modelligeenid. Ja selgus, et ongi! Siin teile mõned näited ja mõned pildid enne loengut.
Kui Kristiina oleks blond, siis näeks ta välja selline –
Loengus oli palju uut ja põnevat. Maavälised aitajad, ühisvälja loomine, tuleviku majandus, perekond, maailm. Ja kõigile igapäevane spikker siin ja hea uudis ka – kohu see loeng sai filmitud ja tuleb õige pea kodukale üles ka.
Heli naeratus oli särav nagu ikka ja ta sulandus seinaga nagu kameeleon. Maitea, kuidas ta seda tegi, aga ma kahtlustan oma fotokat selles loos…
Pärast loengut oli vahva energiline grupikallikas ka.
Ja kõik olid häppid-
Tartus tuli palju huvitavaid mõtteid, ikkagi tarkade mõtete linn! Nt miks öeldakse tere hommikust, tere päevast, tere õhtust, aga mitte tere ööd? Ja miks öeldakse head päeva, head õhtut, head ööd, aga mitte kunagi head hommikut? Hm… no üldiselt oli see mu viimane reedene mõte… enne unne vajumist. Vabandatav…
Laupäeva hommikul, enne kui hakkasime Merkaga Tartust Pärnu poole sõitma, sain Reio käest laheda magnetmehe kingiks. Tol hetkel ma veel ei teadnudki, et mul on seda väga vaja. Aitäh, Reio! Kui näeme, siis kallistame!
Imetlesime Eestimaa imelisi sügisvärve ja lõunamaa maastikku. Mina teel koju ja Merka omakorda välismaale..
Siis imetlesime jälle loodust, rääkisime maast ja ilmast, arutlesime lõputult energiate ja elu üle…ja arutlesime nii hoogsalt, et hoog tuli peale 🙂 Mõlemil! A mis seal imestada, olime jõudnud Leemetile…
See oli üks ütlemata lõbus, lahe ja tore nädalavahetus välismaal. Aitäh kõigile, kellega koos seda lõime!
Niisiis – kui sa passid 4 seina vahel, ei juhtu su elus mitte muhvigi. Loo moraal – mine välja! Eriti äge on muidugi ette võtta välisreis…
…Ja sulle võivad isegi kingitused sülle langeda…!