Nädal möödas nagu naksti. Mõtlesin, et kui täna ei kirjuta, siis jääbki jagamata. Üritan siis taastada eelmise nädala lennukat programmi, aga enne üks Osho lause, mida jagada soovin: “Valige, kuhu kogu teie olemus voolab, kuhu tuul puhub. Minge mööda rada sinna, kuhu see kulgeb, ja ärge lootke kunagi midagi leida. Seepärast ei tabagi miski mind kunagi ootamatult, sest ma pole kunagi midagi oodanud – seega ei teki ka küsimust, et miski tuleb üllatusena – KÕIK ONGI ÜLLATUS!”
Ja täpselt nii läks! Mu eelmine nädal oli elukirju: järgides voolu, jälgides märke. Mitte lootes, mitte küsides, mitte tahtes – kinkis Elu kogemusi, mis ületasid kõik mu lootused, küsimused ja tahtmised. Ma kummardan Elu ees maani! Eelmine nädal oli nii kirju, et selle nädala veedan keset metsi – vaikuses, maandades ja integreerides endas kõike, mis vaja. Haaa – ei saa mainimata jätta, et suur tõuge oli muidugi uuel t-särgil, mis pani järjekordselt tõdema, et on äärmiselt oluline, mis sõnumit ma kannan…
Pean alustama sellest, et üks armas sugulane tahtis endale uusi taro kaarte. Kuna olin Tartus, siis väikse ingli poes oli neid ikka väga palju ja ma ei osanud valida. Pealegi pidin järgmisel päeval olema Tallinnas ning plaan oli ka Meccast läbi astuda. Tallinn, Uus tn 7. Meccas mängis vaikne hinge paitav muusika. Kivikesed, põnevad nukud, salapärased kotikesed, põlevad mustad küünlad, natuke selline heas mõttes kõhe ja kriipi. Otsisin kaarte. Keegi sebis mu kõrval ja see energia oli huvitav, midagi täiesti uut. Püüdsin tunnetada, ei vaadanud. Suur kuidagi… Vaatasin..ja opaaa – Marilyn Kerro isiklikult. Küsisin taro kaartide kohta ja tuli hea uudis – juba järgmise aasta algusest võib Meccast Marilyni taro kaarte osta. Lahe! Loodetavasti ilmub kärmelt tema eestikeelne raamat ka. Mu sõbrantsile jäi silma letil suur Aleksandr Šepsi pilt ja loengu kuulutus ning ta vaatas kulme kergitades minu poole. Ma hakkasin naerma ja arvasin, et ei ole eriti elu teispoolsusest huvitatud. No tegelt ka ei ole. Olen lugenud “Hinge rännakut”, pean seda siiani parimaks teispoolsuse raamatuks, pealegi mul on tunne, et ühel päeval ma laksan selle saladuse ise ka lahti, seal teisel pool… eksole…et mis tast ikka praegu nuhkida, küll jõuab? Aga ma tean, et mu sõpra see teema huvitas. Kehitasin õlgu ja mulle meenus äkki hommikul oma kaardipakist saadud sõnum – JAH. Olin nädala aslgusest peale olnud täielikus usalduses eluvoolule. Otsustatud. Noogutasin ja sellega oli diil tehtud. Marilyn oli avatud loengut veidi tutvustama, andma soovitusi jne. Tegime ikka pilti ka.
Kes siis on Aleksandr Šeps? Ta on populaarse telesarja “Selgeltnägijate tuleproov” 2014 võitja. Kui mäletate, siis tema oli see kutt, kes oma südamelööke enda tahtmist mööda olematuks summutas ja siis jälle käima lükkas. Allolevas videos on see ka sees ning palju muudkui põnevat, sealhulgas räägib ta ka oma tee algusest ja sellest, kuidas ja miks töötab noaga. Samas saates jäi Marilyn Kerro tema järel teisele kohale. Pilt ja Šepsi tutvustav video netist.
Pühapäeval olime varakult Meccas. Istusime esiritta ja üllatus oli päris suur, sest igal toolil ootasid kingitused! Ägeee! (Minus ikka keksib see väike Pipi igasugu üllatuskingituste puhul!) Ja siis nad tulid – Aleksandr ja Marilyn. Noored, ilusad ja targad. Sõbralikud ja avatud maagilised nõiad. Nad on tuntud kõikjal, ülipopulaarne paar suurel Venemaal, aga neist ei õhku absoluutselt mingit straaritsemist. Aleksandr ütles loengu algul:”Kõige rumalam on see, kui küsimus jääb esitamata.” Ma panin kõik kirja nagu alati. Otsast lõpuni. Soovisin kogu selle põneva materjali Kohalolusse üles panna, aga paraku see soov esinejate soovidega ei ühtinud mitte. Niiet upsideisi – piiss piipl! Et teada saada, tuleb ise kohale minna. Aleksandr meeldis mulle. Algusest viimaste hetkedeni. Ja Marilyn… Ma pole väga kaua näinud inimest, kes oskab suheldes nii kohal olla.
Loeng oli minu jaoks täis üllatusi. Teoreetilisi ja eriti praktilisi. Kõike oli. Seal ei olnud midagi eriliselt uut, samas oskas Šeps näidata tuntud asju totaalselt uue nurga alt. See avaldas muljet, shokeeris, üllatas. Ühel hetkel kogesin oma Hinge ääretut ahastust, hing lausa nuttis ahastavalt sees … See oli shokeeriv ja väga valus, aga see oli avardav ja tohutult suur.
See oli väga vajalik. Hädavajalik. Täna ma tean.
Vahel on nii, et üks loeng võib olla nagu lumehelves. Ajaga koos eemaldub ja sulandub minevikku. Aleksandri loeng ei kao kuhugi. Eks kingitused hoiavad ka kõike rohkem elus ja praegus, sest nad on käegakatsutavad, materiaalsed. Mis kõige põnevam minu jaoks – ta oskas õpetada nii, et ma suudan midagi rohkem kui varem ning kohal olla veel rohkem kui varem. Olen südamest tänulik! Ta ütles minu jaoks suuri tõdesid. Näis nagu tema tõed tulid minu omasid puudutama, raputama, lammutama, äratama uuesti… Need olid küll tema tõed, aga kummalisel kombel just täpselt isegi samas sõnastuses tõed, milleni olin jõudnud nimelt sel nädalal! Milline ajastus, milline maagia, milline toetus, milline tänu! Mitmemilline…
Loeng kestis üle 4 tunni, koosnes kahest osast. Naerda sai palju, olemine oli vaba ja väga kerge. Selles mõttes kerge, et nad ei ole kumbki sellised raskelt targad tähtsad tegelased, vaid väga elus, kohal ja voolavad huumorimeelsed noored inimesed. Kui esimene loeng lõppes, ütles Šeps: “Teises osas tuleb juttu teispoolsusest ja teeme ka praktika.” Mõtlesin, et johhaidiii misvärk nüüd juhtub, et siis teises osas ongi minek – tuleb praktika teispoolsuses? Muhaahaahaaa… (tee hauatagune variant)
Marilyn tõlkis voolavalt ja väga professionaalselt. Eks tõlkega loengud on ikka natuke duubeldavad. Natuke igavad. Minu jaoks. Öeldakse ju ühte lauset kaks korda ja aeg läheb. Samas jällegi kinnistub hästi ja kui vaja üles kirjutada, siis on selleks ju topeltaeg, mis on omamoodi isegi hea. Pealegi enamus inimesi saalis sai vene keelest okeilt aru. Marilyn tõlkis juba poole Aleksandri lause pealt, superkiiresti ja vahepeal ise näiteid tuues. See on suur pluss, kui satute sellele loengule, kus ta ise tõlgib Aleksandrit, sest sellest saab tegelikult kahe võimsa maagi loeng.
Miks ma läksin Šepsi kuulama ja kogema? Osalt sellepärast, et ta meeldis mulle juba “Selgeltnägijate tuleproovis”, kui kõige kõvem tegija. Ta olemus on suur. Ta on nii lihtne. Ta on väga kergelt mõistetav. Tal on sinised silmad. Ta on kerge. Tal on hea huumorimeel. Ta on armas inimene. Ta küsis igakord teema lõppedes, kas on selge või kas on küsimusi selle teema kohta. See ei jätnud loengut loenguks, vaid üsna kiiresti sai loengust vastastikune meeldiv vestlus. Mulle meeldib, et nad Marilyniga täiendavad teineteist, nad on kaks ühes. Mulle väga meeldivad mõistujutud ja oli näha, kuidas Aleksandr nende edastamist nautis. Mulle meeldis, et ta tõi loengusse väga palju näiteid oma elust ja tööst. Mulle meeldisid selle õhtu ootamatused. Ootamatused loengus, ootamatused praktikas, tema ootamatud küsimused… ja muidugi veel tema enda ootamatumad vastused!
Loengu hind oli 150 eurot. Loeng kestis 4 pool tundi. Mõelge nüüd natuke kõik need, kes õhku ahmivad ja ütlevad – nii kallis. Ma lugesin FB loengu kuulutuse alt ühte kommi, mis ütles- “Teema huvitab mind, aga kahjuks liiga kallis – pea pool mu pensionist.” Hea inimene, tee kindel vankumatu otsus, hakka selle nimel (ise midagi konkreetset tegema) raha natukesehaaval kõrvale panema ja sa istud loengus rutem, kui arvatagi oskad. Kõik sinu maailmas sõltub ainult sinu kindlast otsusest, ainult sinu suhtumisest ja ainult sinu mõtetest-sõnadest, mis sa kõiksusesse paiskad – just sellest – AINULT SINUST – sinu maailm üles kerkibki…
Ja kui nüüd natuke rehkendada, siis Selgeltnägijate saate kuulsa maagi ja võitja Aleksandr Šepsi tund maksis ainult 33 eurot pluss veel imelised kingitused! Kogemustest ma ei räägigi. Need on hindamatud.
Šeps andis mulle tagasi midagi müstiliselt igavikulist.
Ja ma teadsin-tundsin, et see on minu oma!
Tema Tõde tuli toetama ja võimendama minu Tõde.
Ja kui olla voolamises, kui usaldada iseennast eluvoolu, siis juhtub sinuga samamoodi nagu minuga – Šepsi loengu ajal tuli mulle kaks sõnumit, mis andsid märku rahasumma tulekust arvele, ja veel kaks korda rohkem, kui olin välja andnud. Mis tõestas taaskord seda, et olin õigel ajal õiges kohas. Universumis on asjad ikka vägagi loogilised ja tasakaalus. Kui ise asju balansist välja ei rapsi…
Soovin meile teadlikust igast oma mõttest ja sõnast ning imede jätkumist…
Armastuse ja tänuga,
Tiina