Nii tore on pildistada häid sõpru ja nende sõprade sõpru. Elo ja Margaret on nö vanad sõbrad, söönud puuda soola ja teinud koos ilmselt muidki meeldejäävaid vägitükke, nii siin kui sealpool Eesti piire. Neid oli väga tore jälgida ja pildistada. Kui üks võttis poosi sisse, siis teine haakus kohe sellega. Tõeliselt kaks ühes sõpsid.
Eloga alustasime pildistamist hingedepäeval, kui suur lumi maha sadas ja tali tuli. Ma pole ammu näinud ühtegi nii avatud modelli, kes ainult ideest õues paljalt pilte teha, koheselt riided maha kooris ja oli valmis minema. Me olime siinsamas Auli tänavas. Peas vaid lillepärg ja jalas saapad, tuul lehvitas ümber alasti keha punast suurt pearätti – nii ta tantsis keset tänavat. Naabrimees tuli välja oma autot lumest välja kaevama, nägi meid keset tänavat ja jäi lihtsalt, suu ammuli, seisma. Isegi tere ei suutnud öelda! Juba teist korda… Veab ikka mõnel, eks :))
Eloga viis pildistamine järgmisel päeval Tõstamaale. Tellisime Margaretiga päikse ka kohale, boonuseks tulid ka mõned õrnad lumehelbed. Margaretiga maale sõites nägime kotkast. Nägin esimest korda nii suurt lindu. Ma usun, et Trump (mu koer, mitte usa president) oleks talle kerge saak tohutu suurte kollaste küüniste vahele võtta. Muidugi vahtisin ma, suu ammuli ja selle asemel, et läbi autoklaasi pildistada, lõin ma ukse lahti ja kinni ja lind lendas üle mu pea. Tundsin, kuidas olen täiesti liikumatu ja pildile jäid vaid udused tiivad ja turris sabasuled. Sorry, et segasime! Oli imetore päev ja olen teile, Elo ja Margaret, kogu südamest tänulik koosveedetud aja eest! Aitäh. Maka, olemast valgus! Järgmise korrani, kaunitarid!
Millegipärast net täna minuga jaurab ja teeb pildid uduseks ega lase pilte lisada, aga küll ma tast jagu saan ja mõne päeva pärast ikka mõne põneva pildi veel lisan ka :)))
Vaid nemad teavad, mis lehvitas ja lahkus :))
Kõige parem valgus on sõbra valgus 🙂
