05 mai, 2010
Otsustan olla täna täielikus voolamises ja usaldada ainult ennast. Ainult ennast ja oma Vaimu. Olen selle põneva mängu unustanud jällegi. Koer vaatab mind ainiti. Ma tean, mida ta tahab. Ma ei allu provokatsioonidele, kuigi olen voolamises. Seega midagi pole teha, tema teab juba, mis meil kohe ees seisab. Dressid selga ja mere äärde jooksu! heh, seda ei oota mitte ainult Trump, seda päiksesse voolamist ootab ka minu keha. Niiet meie paneme nüüd jooksu. Ja kogu tänase päeva hoian ma silmad kõrvad lahti, kuulan ja vaatan Universumi märke ning kuulan oma Vaimu viiteid.
Imeline päev alaku! 🙂
Käidud kosmeetiku juures. Kohtun tuttavaga, kes nendib, et näen välja nagu plika. Ilmselt siis pole paha tulemus…icicic. Kodus leian arvutist igast kummalisi kirju, aga ka ühe lõbusa loo:
«Tahaksin laulda, tantsida, armastada, luuletada… On see kevadest, Puhh?»
«Ei, see on seentest, Notsu!»
See meelitab välja naeratuse ning pisut vallatu süüdimatu rõõmupuhangu. Haaran masinast pesud ja viskan möödaminnes nöörile. Õueskuivanud voodipesu – parim unerohi ja puhtaim parfüüm maailmas!
Õhtul film “Hiigelhüpe”.
Väga hea film. Soovitan soojalt. Mind rõõmustas üllatuslik E.Tollega taaskohtumine. Ta ütleb: “Näha oma hullust- on algus tervenemisele!” Kas pole õige? On ju!
Veel: “Vabastav on näha, et me oleme hullud… Hull? Mina olen hull? (siin on tema koomiline ja pisut hullumeelne itsitamine) Kuid ma saan ju aru, et ma olen hull..??!!”
Mõistate ego lärmi?
Igati ilus ja armas film, mis tehtud kahe mehe poolt, kes kaameraga mööda ilma ringi rändavad. Palju väga ilusat muusikat, mis jäi sisse kõlama. Ma ei tahtnud jääda istuma arutelule peale filmi, sest tahtsin selle tunde jätta enda sisse ja mitte võtta endasse teiste peegeldusi. Võtsin koera ja läksin randa. Lubasin neil helidel endas edasi kõlada, olles rahul Vaimule järgnemisest. Igati kordaläinud päev, mis tekitas sellise tunde-
Veel üks lause filmist meenus! – SUHTLE MINUGA ILMA HELITA! Kas proovime?